Isegi kõige õudsemad manipulatiivsed suhted ei alga enamasti karjumise, draama või ilmselge kontrolliga. Need algavad sageli hoopis sarmi, meeldivuse, intensiivsuse ja näilise sügavusega, mis aga tegelikkuses on osa läbimõeldud maskist. Just seetõttu jäävad need mustrid ka tihti märkamata, kuni emotsionaalne (või ka halvimal juhul muu) kahju on juba tekkinud. Kui oled piisavalt informeeritud, suudad sellest maskist aga tõenäoliselt aegsasti läbi näha.
Seetõttu toon kogemuspõhiselt välja 12 säärast levinud mustrit, mida kohtab nartsissistlike või muul moel tumeda iseloomuga inimeste käitumises. Arvesta, et neid mustreid võidakse rakendada nii koos kui eraldi.
Kasulik on teadvustada, et teatud tüüpi inimesed kasutavad neid võtteid mitte ainult intiimsuhete kontekstis, vaid ka näiteks professionaalsete sidemete loomisel.
1. Kiire ja intensiivne algus („meil on eriline klapp“)
Muster:
Suhe algab ebatavaliselt kiiresti. Saad 110% tähelepanu. Vestlused on pikad, sügavad ja intensiivsed. Tekib tunne, et sind on „lõpuks nähtud“ või „päriselt mõistetud“.
Eluline näide:
Te olete tuttavad olnud lühikest aega, võib-olla näiteks paar päeva, aga räägite juba tundide kaupa ja jagate väga isiklikke lugusid. Võimalik, et kuuled lauseid stiilis: „Ma pole kellegagi kunagi nii avameelselt rääkinud.“ Teine osapool võib ka öelda või teha asju, mille käigus ilmneb „juhuslikult“ teie väga suur sarnasus: avaldugu see siis vaadetes elule, analoogsetes varasemates läbielamistes, elu hetkeseisus või milleski muus.
Miks see on ohtlik:
Teinekord võib hea klapp ilmestuda kiiresti ka agadeta. Ent arvesta, et intensiivsus ja kiirus loovad kunstliku lähedusetunde enne, kui teine inimene on ennast tegude kaudu tõestanud. See alandab loomulikku valvsust. Osavad manipulaatorid loevad teist inimest hästi, häälestuvad tema järgi ning pakuvad seeläbi täpselt säärast „elamust“, nagu on vaja tema konksu otsa saamiseks. Paljudel juhtudel on võimalik niimoodi sulle kiirelt naha alla pugeda, kuigi tegelikkuses on tekkiv emotsionaalne seotus ühepoolne.
2. Asümmeetriline infovahetus: sina avaned, tema mitte
Muster:
Tema küsib palju, kuulab tähelepanelikult ja uurib isegi lisaks… aga enda kohta jagab väga vähe, üldse mitte või üldsõnaliselt.
Eluline näide:
Sina räägid oma väärtustest, hirmudest ja varasematest suhetest. Avad oma vaateid elule, tulevikuplaane ja kõike muud. Ühel hetkel tajud, et oled ehk olnud pisut liiga jutukas – rääkinud ainult endast. Viisaka inimesena püüad seepeale nihutada fookust vestluspartneri peale. Tema aga vastab enda kohta: „Ma ei ole selline, kes end defineerib siltide kaudu,“ või „Me ei pea niiväga minust rääkima. Mind huvitad rohkem sina.“
Miks see on ohtlik:
Normaalses suhtluses on informatsioon läheduse ja seotuse ehitamise tööriist. See muudab inimestevahelise kontakti etteaimatavaks ja turvaliseks. Manipulaatorile on informatsioon aga võim. Mida rohkem ta teab sinust, seda paremini ta oskab sinuga mängida. Ja mida vähem sina tead temast, seda kergem on tal sind hoida segaduses, sest sul on isegi kahtlaste signaalide või küsitavate olukordade puhul keerulisem teda lugeda ja punktikesi omavahel ära ühendada. Kui ainult üks pool avaneb, tekib säärane ebavõrdsus juba alguses.
3. Ebajärjekindlus ja segased signaalid
Muster:
Sõnad ja teod ei lähe kokku. Lubadused muutuvad, ajad nihkuvad, suhtlus katkeb ootamatult. Siis tekib see jälle. Ja nii edasi.
Eluline näide:
“Räägime kindlasti homme.”
Homme ei tule vastust.
Hiljem öeldakse:
“Ma lihtsalt ei jõudnud.”
Või… teil on Messengeris vestlus pooleli. Midagi on ehk õhus. Seejuures näed, et teine inimene on pidevalt online. Ehk on ta isegi su sõnumit lugenud, aga vastust ei tule. Sina ei taha pealetükkiv olla, aga sisimas kripeldab. Hiljem, kui lõpuks kokku saate, tuleb talt vastus stiilis: „Ah, see on mingi Messengeri bugi. Näitab pidevalt, et ma olen online, kuigi ma tegelikult pole.“
Miks see on ohtlik:
Ebajärjekindlus tekitab segadust ja paneb teise poole rohkem pingutama, et „ selgust saada“. Kui sellele lisada mingid ratsionaalsena näivad põhjendused, on ajapikku võimalik see inimene niimoodi endas kahtlema panna ja ebakindlamaks muuta, sest nagu viimase näite puhul: kuidas sa tõestad, et asi pole Messengeri bugis?
4. Deflektsioon – teema teadlik kõrvalejuhtimine
Muster:
Kui tõstatad konkreetse teema, vajaduse või küsimuse, ei vaidlusta manipuleeriv inimene seda otseselt. Ta nihutab fookuse kõrvale, muutes teema millekski muuks. Deflektsioon ei ole eitamine. See on ärajuhtimine.
Eluline näide:
Sina: “Kui sa lubasid helistada ja ei helistanud, jäi see mind häirima.”
Tema: “Miks sa oled nii tundlik? Kas su elus on varem olnud inimesi, kes sind hüljanud on?”
Tõenäoliselt on. Sest meil kõigil on. Ja enne, kui arugi saad, liigub fookus lubaduse murdmiselt sinu psühholoogiale.
Miks see ohtlik on:
Teemade sujuv kõrvalejuhtimine on võte, millega üks inimene nihutab fookuse ja vastutuse pidevalt teisele. Tulemus: probleem ei lahene kunagi, aga vestlus jätkub, seejuures oled järsku probleemi põhjustajaks justkui hoopis sina ise. Tema aga paistab küpse ja tasakaalukana.
5. Provokatiivsed märkused ja testid
Muster:
Tehakse juhuslikuna näivaid teravaid või halvustavaid kommentaare. Võib-olla ka mõni irooniamaiguline nali.
Eluline näide:
Keset hoopis teise tooniga vestlust läheb teine pool järsku väga tõsiseks ja torkab:
„Mulle ei meeldi ebakindlad inimesed. Ega sa ebakindel pole?”
või
„Ükskord, olukorras X, panin ma selle inimese nii paika, et ta nuttis. Sest mul oli õigus nii teha.“
või
„Sa oled päris tark… võrreldes nii mõnegi inimesega.”
Miks see on ohtlik:
See on reaktsiooni test, millega püütakse kombata sinu enesekindlust. Kui ehmatad, hakkad end õigustama või tõestama, annad signaali, et su minapildis on nõrkusi. Sel hetkel liigub kontroll teise poole kätte, sest õrnema minapildiga inimese puhul on võimalik leida mitmeid emotsionaalseid hoobasid, millega tema mõtlemist, otsuseid või käitumist mõjutada – ja manipulaatorid teavad seda.
6. Devalveerimine iroonia või „tarkuse“ kaudu
Muster:
Sinu keelekasutust, teadmisi või tundeid pisendatakse triviaalse parandamise või targutamisega.
Eluline näide:
Kui ütled „tsau“, vastatakse: „Tegelikult tead sa ikka, kust see sõna pärineb? Tegemist on keskaegsest Veneetsiast pärit sõnaga, millega orjad ja teenijad adresseerisid oma isandaid.“
või
Sina ütled: „Olen seda raamatut lugenud, aga tegemist on päris raske lugemisega. Ma töötasin selle läbi jupphaaval.“
Tema vastab nagu muuseas: „Mulle ei olnud raske.“
Miks see on ohtlik:
See pole teravmeelsus ega huumor, vaid staatuse nihutamine. Sinu väljendusviis või teadmised muudetakse väiksemaks, samas kui teine pool püüab demonstreerida oma intellektuaalselt üleolekut. Kui oled enesekindel inimene, jätab see kõik sulle lihtsalt eputamise mulje. Kui su enesekindluses on aga mõrasid, saab selliste võtetega neid mõrasid vaikselt süvendada.
7. Kehakeele ja hoiakute peegeldamine
Muster:
Pärast ebamugavat hetke (teinekord ka niisama) hakkab teine pool ootamatult kopeerima sinu kehahoiakut või kõneviisi.
Eluline näide:
Sa istud rahulikult ja enesekindlalt. Mõne minuti pärast võtab ka tema sama poosi.
Miks see on oluline:
Inimesed kipuvad suheldes teineteist peegeldama. Normaalses, heatahtlikus suhtluses ei ole kummalgi osapoolel vajadust domineerida ega üldse end teadlikult selliste asjadega vaevata. Kui peegeldamist esineb, tekib see lihtsalt automaatselt. Manipulaatorite puhul on see aga sageli hoopis katse taastada tajutav võrdsus. Kui seda tehakse mainitud kaalutlusel, on tegemist osaga peenest, läbimõeldud ja mitmetasandilisest psühholoogilisest mängust, millega püütakse mõjutada sinu alateadvust. Tegelikult ei ole see sulle otseselt ohtlik – küsimus on hoopis selles, et manipulaator tundis end korraks ebakindlalt. Küll aga tasub seda teatud juhtudel võtta kõneka märgina sellest, kellega sul võib tegemist olla.
8. Sisemise ebakindluse juhuslikud ilmingud
Muster:
Vahepeal lipsab välja lause, mis reedab hirmu, kadedust või tühjust.
Eluline näide:
Räägite võimalikest tulevikuplaanidest. Keset oma vestluspartneri üldiselt enesekindlat olekut, tajud ühtäkki muutust – mingit värelust koos hetkelise tooni ja näoilme vahetusega. Järsku ta lausub: “Ma vahel mõtlen, kas ma suudan sinusugusega üldse sammu pidada.” Seejärel jätkub vestlus endisel viisil.
Miks see on oluline:
Need hetked paljastavad tegeliku sisemise dünaamika: hapra ego, hirmu näilise kuvandi purunemise ees ja muu säärase. Sageli järgneb neile kiire eemaldumine või külmus, sest säärasele inimesele on oma parteri edu või tugevuse tunnistamine ületamatult raske.
9. Vastutuse vältimine ja sisuliste teemade eiramine
Muster:
Kui jutt läheb konkreetseks (tulevik, ootused, vastutus), muutub suhtlus häguseks.
Eluline näide:
„Ärme pane asju nii raamidesse.”
või
„Miks sa tahad kõike nii detailselt teada?”
või
„Nende asjade kokku leppimine ei anna sulle midagi.“
Miks see on ohtlik:
Vältimine hoiab sind segaduses ja ebakindluses ning jätab kõik otsad lahti. Nii saab teine pool alati vingerdada, taganeda või mängu jätkata (näiteks lahkhelide tekkides), öeldes, et „Aga me ei leppinud ju midagi konkreetset kokku.“ Ja faktiliselt on see siis tõene ning lollina paistad sina.
10. Vaikus kui kontrollivahend
Muster:
Alguses vastatakse kiiresti, hiljem jäetakse sõnumid pikalt lugemata või loobutakse vastamisest sootuks.
Eluline näide:
Esimesel nädalal vastused minutite või tundidega.
Hiljem päevadepikkune vaikus. Seejärel tehakse nägu, nagu midagi imelikku poleks vahepeal juhtunudki.
Miks see on ohtlik:
Vaikus sunnib sind ootama, oletama ja emotsionaalselt rohkem investeerima. See põhjustab sinus ärevust ning suurendab teiselt poolelt saadava tähelepanu kaalu, kui ta seda lõpuks sulle jagada otsustab. See on viis sulle konksu sügavamale sisse surumiseks, kuna teeb tähelepanust tugevalt sinu dopaaminitaset mõjutava (loe: sõltuvust tekitava) instrumendi.
11. Mikrokontakt pärast pikka vaikust
Muster:
Pärast pikka pausi ilmub ootamatu like, emoji või mõni „juhuslik“ sõnum.
Eluline näide:
Nädal aega (või rohkem) vaikust ja siis lihtsalt üks like su postitusele.
Miks see on ohtlik:
See pole huvi, vaid test, millega hinnatakse, kas side on endiselt elus. Kui sina kuidagigi vastu reageerid, annab see teisele poolele signaali, et oled endiselt emotsionaalselt seotud – ja seega jätkuvalt mõjutatav.
12. Eemaldumine, kui kontroll ei õnnestu
Muster:
Kui sa jääd rahulikuks, ei reageeri provokatsioonidele ega ilmuta ebakindluse märke ja hoiad piire, inimene kas eemaldub tuntavalt… või kaob sootuks.
Eluline näide:
Sa ütled selgelt, mida sa vajad ja mida ei tolereeri. Seejuures suudad käituda läbivalt enesekindlalt ja mõjud rõõmsalt kõigutamatuna. Näiteks naerad heatahtlikult tema katsete peale demonstreerida intellektuaalset üleolekut. Tema muutub külmaks, teravaks või kaob.
Miks see on loogiline:
Manipulatiivne inimene ei talu võrdsust. Kui kontroll ei toimi, suhe lihtsalt lõpetatakse.
Kokkuvõte
Üksikuid sääraseid ilmunguid ei tasu veel tingimata võtta teadliku manipulatsioonina. Kui aga koged korduvat mustrit, kus:
– kiirus asendab sügavust,
– segadus asendab selgust,
– ja kontroll asendab kahepoolset võrdsetel alustel toimivat suhtlust,
tasub olla valvel.
Mitte ükski terve suhe ei vaja pidevat testimist ega oletamist. Kui pead pidevalt mõtlema, mida teine mõtles või miks ta kadus, siis on see juba oluline info, mille põhjal tuleks hakata tegema põhjapanevaid järeldusi.
Siit saab tuletada ka lihtsa reegli:
Kui miski on segane, ebajärjekindel ja tekitab sinus püsivat pinget, siis see ei ole juhus.
Õnneks on enamus manipulaatoreid tegelikult võrdlemisi etteaimatavad. Ja kui sa tead, mis võtteid nad tavaliselt kasutavad, muutuvad nad üsna kergesti relvituks.
NB! Kui tunned, et siinne artikkel oli sulle kasulik või tahad sirvida ka muid, lühemaid põnevaid materjale, vaata siia.
Tagasi avalehele
